Mida päevitamine Sinu nahaga teeb?

  • Päikesevalguses olevad UV-kiired tungivad nahakihtidesse sügavamale, isegi kui põletust ei teki.

  • Naha sees algab kollageeni ja elastiini lagunemine – need on kui naha seesmised vedrud, mis hoiavad naha pringi.

  • Iga päikesevõtt jätab nahka nähtamatu mikrokahjustuse – see kuhjub nagu aja jooksul purunev vundament.

  • Nahk hakkab kaotama vetruvust ja muutub õhemaks.

  • Tekivad pigmendimuutused – nahk toodab melaniini ebaühtlaselt ja sinna võivad jääda tumedamad laigud.

  • Naha pind võib tunduda kuiv, kare ja tuhm – nagu tolmune klaas, mille läige on kadunud.

  • Esimesed nähtavad muutused (toon, jooned, kuivus) võivad ilmneda juba 3–6 kuu jooksul regulaarse UV-kokkupuute järel.

  • Mida heledam nahk, seda kiiremini mõju avaldub – aga ka tumedama naha puhul ei ole kaitset ilma kreemita.

  • UV-kahjustus ei kao iseenesest – nagu kortsus paber, mis ei lähe enam täiesti siledaks.

  • Küll aga saab kahju süvenemist pidurdada ja nahka toetada – päikesekreemiga, antioksüdantidega ja õige hooldusega.

Päevitamine pärast 30ndaid

Pärast 30ndat eluaastat hakkab nahas kollageeni vähemaks jääma. Just siis tekivad kerged jooned, pigmendilaigud, tooni ebaühtlus. Kõik need süvenevad päikese mõjul – ka siis, kui nahk ei põle.

UVA-kiirgus: sügav, salakaval naha vanandaja

  • Ei tekita punetust, aga kahjustab sügavaid struktuure.
  • Lõhub kollageeni ja elastiini – nahk muutub lõdvaks.
  • Suurendab pigmentatsiooni ja laikude teket
  • Mõjub ka läbi pilvede ja aknaklaasi.

UVB-kiirgus: päikesepõletuse ja DNA-kahjustuse tekitaja

  • Tekitab päikesepõletust ja punetust.
  • Kahjustab otseselt rakkude DNA-d, mis võib põhjustada mutatsioone naharakkudes.
  • Ei läbi aknaid.
BonMerité: naha läbilõige ja UV-kiirguse kahjustused

Päikesekaitsekreem: keemiline või füüsikaline filter?

Päikesekreemid sisaldavad erinevat tüüpi UV-filtreid. Need jagunevad kaheks.

    Millal valida keemilised filtrid?

    Keemilised filtrid neelavad UV-kiirgust. Need on tihti hästi hajuvad ja kerged, aga tundlik nahk võib nende peale reageerida – kipitus, punetus, laigud.

    Keemiline filter sobib hästi siis, kui oluline on kerge ja nähtamatu tulemus – näiteks meigi alla, rasusele nahale või sportimisel, kus higistatakse. See imendub nahka ja neelab UV-kiirguse enne, kui see sügavamale jõuab.

    Veekindlus!

    Paljud keemilise filtriga kreemid formuleeritud veekindlaks – sobivad paremini sportimiseks, higistamiseks ja ujumiseks kui füüsikalise filtriga kaitsekreemid.

    NB! Märge pakendil: „water resistant“ või „very water resistant“ tähendab, et SPF püsib veega kokkupuutel alles vähemalt 40 või 80 minutit.

    Lubatud keemilised filtrid:

    • Octocrylene

    • Homosalate

    • Butyl Methoxydibenzoylmethane (tuntud kui Avobenzone)

    • Ethylhexyl Salicylate

    • Ethylhexyl Methoxycinnamate (Octinoxate)

    • Bis-Ethylhexyloxyphenol Methoxyphenyl Triazine (Tinosorb S)

    • Methylene Bis-Benzotriazolyl Tetramethylbutylphenol (Tinosorb M)

    • Diethylamino Hydroxybenzoyl Hexyl Benzoate (Uvinul A Plus)

    • Phenylbenzimidazole Sulfonic Acid

    ⚠️ Mõned keemilised filtrid, mis on lubatud EL-is, on USA-s rangemalt piiratud või vastupidi. Eestis kehtivad Euroopa Komisjoni määrused, kus iga filter on lubatud kindlas maksimaalkoguses.

    Millal valida füüsikalised filtrid?

    Füüsikalised (mineraalsed) filtrid (nagu tsinkoksiid) peegeldavad UV-kiirgust tagasi. Need on leebemad ja ohutumad, ka beebide ja allergikute nahale.

    Füüsikaline filter sobib paremini tundlikule, ärritunud, atoopilisele või allergilisele nahale. Samuti lastele, raseduse ajal ja juhul, kui eelistatakse looduslikumat või veekeskkonna-sõbralikku valikut. See jääb naha pinnale ja peegeldab UV-kiired tagasi.

    ⚠️  Kui keemilise filtriga kreemile tekib nahareaktsioon (nt kipitus, punetus), tasub proovida mineraalfiltriga toodet.

    Innovatiivsed kreemid

    Uuema põlvkonna mineraalsed kreemid ei jäta enam kriidist kihti. Neid on kerge määrida ja need ei tee nahka valgeks.

    Füüsikaliste filtrite nimekiri:

    • Zinc Oxide

    • Titanium Dioxide

    ⚠️ Nende juures on oluline, kas tegemist on nano või non-nano kujul filtriga. Non-nano tähendab, et osakesed on piisavalt suured, et nahk ühtlaselt katta ja UV-kiirguse eest kaitsta.

    Mida pakendilt otsida?

    • Otsi märget: „non-nano” või „does not contain nano-particles”

    • Mõned tootjad lisavad täpsustuse: „>100 nm” või „average particle size ~200 nm”

    • COSMOS ORGANIC sertifikaadiga tooted kasutavad üldiselt non-nano mineraale

      Naha läbilõige ja UV-kiirgus (2)

      SPFga seotud müüdid: mida see tegelikult tähendab?

      SPF tähendus lihtsustatult = mitu korda rohkem UVB-kiirgust su nahk talub enne põletust, kui kannad päikesekreemi.

      Näide:

      • Kui ilma kreemita tekib nahale põletus 10 minutiga ja seejärel otsustad kasutada SPF 30 kreemi, siis teoreetiliselt kulub põletuse tekkeks 30 × 10 = 300 minutit. Reaalses elus see alati nii ei toimi, sest kreem hõõrdub maha, määratakse liiga õhukeselt ja päikese intensiivsus muutub.

       

      Levinud eksiarvamus on, et SPF 30 tähendab 30 minutit kaitset ja SPF 50 tähendab 50 minutit. Tegelikult:

      • SPF 30 – nahale jõuab umbes 3% UVB-kiirgusest
      • SPF 50 – jõuab umbes 2%

      See tundub väike vahe, aga kui kreemi on liiga vähe või ei määrita piisavalt sageli, võib see 1% määrata, kas tekib põletus või mitte.

       

      Milline SPF sobib kellele?

      Päikesetundlikkus ei sõltu ainult nahatoonist. Arvesse tuleb võtta ka harjumusi.

      Tasub ilmaennustuste rakendusest jälgida UV-indeksit ning mõelda läbi kui pikalt ja mis eesmärgiga päikese käes viibida.

      Näiteks: kui UV-indeks on üle 3, on kaitsekreem juba soovitatav isegi lühiajalisel päikese käes viibimisel (vähem kui 15–20 minutit järjest).

      Vaata täpsemalt siit tabelist meie soovitusi:

      SPF Kui palju UVB-kiirgust jõuab nahani? Millal ja kellele sobib? Soovitatav UV-indeksi vahemik
      Ilma kaitseta 100% Ainult hämaruses või UV-indeksi 0 korral 0
      SPF 15 ~7% Lühikeseks viibimiseks, kui nahk pole tundlik 1–2
      SPF 20 ~5% Mõõduka UV korral, kevadel/sügisel, tumedam nahk 2–4
      SPF 30 ~3% Igapäevaseks kaitseks heledale või tundlikule nahale 3–6
      SPF 50 ~2% Intensiivne päike, rannas, mägedes, lapse nahk 6–11+

       

      UV-kiirgusest ja päikesekaitsekreemist BonMeritélt

      Kaitsekreem ja selle säilivuse jälgimine = väga oluline!

      Oled ostnud eelmisel suvel kreemi ja seda on veel järel – kas võib kasutada?

      Kui kreem on olnud lahti rohkem kui 12 kuud, ei pruugi see enam kaitsta nii nagu peaks. Ja ka kinnine tuub või pudel ei säili igavesti.

      Kusjuures, paljudel ka väga tuntud ja kallite brändide kreemidel ei olegi pakendil „parim enne” kuupäeva.

      Selle asemel on lihtsalt partiinumber ja avatud kreemipurgi sümbol, millest tavatarbijal tegelikult kasu ei ole. See tähendab, et kui toode on seisnud teadmata aja kuskil laos, poeriiulil või avamata vannikapis, siis selle mõju võib olla nõrgem – päikesekaitsefiltrid muutuvad ajaga ebastabiilseks ja ei täida enam oma eesmärki.

      Siin peitubki loogikaviga. Avatud kreemipurgi sümbol tähendab ainult seda, et kreemi ostmise järel annab tootja garantii kreemi kasutamiseks näiteks 12 kuud (isegi, kui parim enne veel kehtiks). Lõpliku kasutuskuupäeva annab parim enne, mitte avatud kreemipurgi sümbol.

      Samas, kui parim enne jõuab enne kätte kui avatud kreemipurgi sümboli 12 kuud, siis kehtib parim enne – kreemi kasutamise võiks lõpetada alati parim enne kuupäeval.

      Kui nüüd tootja pole parim enne kuupäeva pakendile märkinud, siis ei saagi ei pood ega klient teada, kui kaua kreemi üldse müüa ja päriselt kasutada tohib.

       

      Soovitus: kui ei tea, millal kreem ostetud on, tasub ikkagi valida uus. Eriti kui eesmärk on hoida nahk vananemise eest. Kaitsefiltrit saab ka testida – kui kreemi kasutamisel nahk ikkagi üsna ruttu punaseks läheb (näiteks SPF 50 faktori puhul valge naha puhul poole tunniga), siis järelikult kreem ei toimi.

      Kui kreemi poes valid, uuri, kas kreemil on “parim enne” kuupäev välja toodud.