Segadus kreemiturul: kuidas saada aru, mis on looduskosmeetika?

Laias laastus on olemas orgaaniline ehk elus ja anorgaaniline ehk eluta keemia. Looduskosmeetika püüab purki panna võimalikult palju elusloodust.

Päris porgandit otse peenralt kreemi sisse riivida ei õnnestu, aga kujundlikult võib võtta nii: toorest porgandist pressid õli ja pistad koos teiste õlide-ekstraktidega purki – sünnibki looduskosmeetika. Nagu purgisupp.

Looduskosmeetika on alati ka üpris värske – seepärast tuuakse tihti paralleele kulinaariast. Tihti küsitakse naljatledes, kas meie tooted süüa ka kõlbavad. Tõepoolest – suurem osa, mida toodetes kasutame, on tegelikult ju otsapidi kasutusel ka toiduainetööstuses (ka näiteks meie säilitusained). Eks selle varjupool ole jälle see, et säilivusajad on lühemad ja toodete stabiilsus on keerulisem kui nö massikosmeetika puhul, kus enamus aineid on kas sünteetiliselt laboris loodud või nafta derivaatidest villitud.

Kui meie looduskosmeetika tootmine oli alles mõtte tasandil, siis paljud pidasid seda pigem veidraks äriideeks. Arvati, et kogu see “roheliste” trend – vetikaseep ja murulõhnalised kreemid – on ainult ajutine nähtus. Nüüd on sellest viis aastat ja mis on juhtunud, on hullumeelne. Internet muutis ja muudab jätkuvalt kõike. Inimesed guugeldavad kõike ning on valikute langetamisel kordades ettevaatlikumad.

Üle 80% ainetest, mida nahale määrime, imenduvad meie organismi vereringesse – vaid mõne minutiga. Seega – puhta kosmeetika valik on täpselt sama oluline nagu puhta toidu valik.

Mõned ained, mida kosmeetikatööstuses kasutatakse, on sattunud löögi alla, sest inimesed tunnevad, et neid petetakse. Et mandlišampoon polegi mandlišampoon, sest ei sisalda üldse mandleid peale sünteetiliselt loodud mandlilõhna. Teised ained jällegi olevat kantserogeensed või lihtsalt ärritavad organismi ehk põhjustavad allergaid või hormonaalseid häireid. Mingis mõttes oleme me kõik omamooodi katsejänesed, sest laboris loodud kosmeetika tagajärgi tajume alles pärast aastatepikkust kasutamist.

Nahal on äärmiselt palju erinevaid ülesandeid – ta kaitseb meid veekaotuse eest, aitab väljutada jääkaineid, säilitada kehatemperatuuri, tajuda väliskeskkonda, sest nahas asuvad närvirakud. Terve nahk täidab neid ülesandeid paremini. Paljud ei tea, kui oluline on näiteks naha pH ehk naha alus-happeline tasakaal. Normaalne nahk on kergelt happeline, see aga aitab loomulikul viisil võidelda halbade bakteritega, kes happelist keskkonda koduks ei vali. Kosmeetikatooted peaksid olema pH mõttes naha jaoks sobivad.

Tugev trend kosmeetikatööstuses on vananemisvastane kosmeetika. Aastatega kahaneb naha uuenemisprotsessi kiirus. 50-aastase inimese nahk uueneb kaks korda aeglasemalt kui 25-aastasel inimesel. Õnneks meeldib nahale väga, kui sel aidata vanadest naharakkudest vabaneda koorimise teel. Korrapärase koorimisega 1-2 korda nädalas aitame nahal kiiremini uueneda – värsked ja pehmed naharakud pääsevad pinnale “õhu kätte”.

Mida ei peeta looduslikeks aineteks kosmeetikas?

1. Anorgaanilistest ainetest valmistatud kosmeetika: nafta derivaadid ehk kõik, mille alusaineks on nafta. Nafta töötlemise käigus tekib erinevaid kõrvalaineid, nt mineraalõli, vaseliin, parafiin. Neid kasutataksegi kosmeetikas kui “ohutuid”, kuid tühje ja odavaid aineid.

2. Sünteetiliselt loodud aineid (luuakse laboris ja neid aineid looduses üldse ei leidugi). Siia alla kuuluvad näiteks silikoonid – kasutatakse kreemides, šampoonides-palsamites, sest tekitavad naha ja juuste pinnale kileja kihi, mis loob mulje siledast, tervest nahast-juustest. Sünteetilised on ka parabeenid, mida kasutatakse säilitusainetena. Nende kõrvaltoimena on registreeritud nii mitmed allergilised nähtused organismis kui hormonaalsed muutused, eriti teismeliste tüdrukute organismis.

BonMerité looduskosmeetika lugu

BonMerité looduskosmeetikat valmistatakse Raplamaal imekauni Öökulli järve ääres. “Meie tooted on ausad, nö rämpsuvabad. Kasutame ainult looduslikke värve ja lõhnu, mis on aroomiteraapilised, loovad hea tuju või rahustavad,” selgitab perenaine Merit Võigemast.

Muide, BonMerité’d saab prantsuse keeli tõlgendada kui “head väärtust”.

Artikli autor: Merit Võigemast

NB! Artikkel on autorikaitse objekt. Selle kasutamine meediaväljaannetes autori loata on keelatud! Blogijatel palun lingata esialgsele artiklile bonmerite.eu lehel.